0,2–5 µl mahtude pipeteerimisel on pipeteerimise täpsus ja korrektsus äärmiselt olulised. Hea pipeteerimistehnika on hädavajalik, sest käsitsemisvead on väikeste mahtude puhul ilmsemad.
Kuna üha enam keskendutakse reagentide ja kulude vähendamisele, on väiksemate mahtude järele suur nõudlus, nt PCR Mastermixi või ensüümreaktsioonide valmistamiseks. Kuid väikeste mahtude (0,2–5 µL) pipeteerimine seab pipeteerimise täpsusele ja korrektsusele uusi väljakutseid. Järgmised punktid on olulised:
- Pipeti ja otsiku suurus: Valige alati võimalikult väikese nimimahu ja väikseima otsaga pipett, et õhkpadi oleks võimalikult väike. Näiteks 1 µL pipeteerimisel valige 0,25–2,5 µL pipett ja sobiv otsik, mitte 1–10 µL pipett.
- Kalibreerimine ja hooldus: Pipettide nõuetekohane kalibreerimine ja hooldamine on oluline. Pipeti väikesed muudatused ja katkised osad põhjustavad süstemaatiliste ja juhuslike vigade väärtuste tohutu suurenemise. Standardi ISO 8655 kohane kalibreerimine tuleb läbi viia kord aastas.
- Positiivse nihkega pipetid: kontrollige, kas teie laboris on madala mahuvahemikuga positiivse nihkega pipett. Üldiselt annab seda tüüpi pipeti kasutamine parema pipeteerimistulemuse täpsuse ja täpsuse osas kui klassikaliste õhkpadjaga pipetid.
- Proovige kasutada suuremaid mahtusid: võite kaaluda proovi lahjendamist, et lõppreaktsioonis pipeteerida suuremaid mahtusid sama kogusega. See võib vähendada pipeteerimisvigu väga väikeste proovimahtude korral.
Lisaks heale tööriistale peab uurijal olema ka väga hea pipeteerimistehnika. Pöörake erilist tähelepanu järgmistele sammudele:
- Otsa kinnitamine: Ärge suruge pipetti otsa külge, kuna see võib kahjustada peent otsa, põhjustada vedelikujoa ümbersuunamist või ava kahjustamist. Otsa kinnitamisel rakendage ainult kerget survet ja kasutage vedruga otsakoonusega pipetti.
- Pipeti hoidmine: Ärge hoidke pipetti käes, kui ootate tsentrifuugi, tsentrifugaali vms. käivitumist. Pipeti sisemus kuumeneb ja õhkpadi paisub, mille tulemuseks on pipeteerimisel seatud mahust kõrvalekalded.
- Eelniisutamine: otsa ja pipeti sees oleva õhu niisutamine valmistab otsa proovi jaoks ette ja hoiab ära aurustumise ülekandemahu aspireerimisel.
- Vertikaalne aspiratsioon: See on väikeste mahtude käitlemisel väga oluline, et vältida kapillaarefekti, mis tekib pipeti nurga all hoidmisel.
- Sukeldumissügavus: Kastke otsa võimalikult vähe vette, et vältida vedeliku sattumist otsa kapillaarefekti tõttu. Rusikareegel: mida väiksem on ots ja maht, seda madalam on sukeldamise sügavus. Väikeste mahtude pipeteerimisel soovitame maksimaalselt 2 mm.
- Doseerimine 45° nurga all: Pipeti hoidmine 45° nurga all tagab vedeliku optimaalse väljavoolu.
- Kokkupuude anuma seina või vedeliku pinnaga: Väikeseid koguseid saab korralikult doseerida ainult siis, kui otsikut hoitakse vastu anuma seina või vedelikku kastetakse. Isegi viimane tilk otsast saab täpselt doseerida.
- Läbipuhumine: Pärast väikeste koguste doseerimist on kohustuslik läbipuhumine, et doseerida otsas olev viimanegi vedelikutilk. Läbipuhumine tuleks läbi viia vastu anuma seina. Olge ettevaatlik, et vedeliku pinnalt läbipuhumisel proovi sisse ei satuks õhumulle.
Postituse aeg: 18. veebruar 2021