5 levinud viga, mida pipetiotsikute kasutamisel laboris vältida
1. Vale valiminePipetiots
Õige pipetiotsa valimine on katsete täpsuse ja korrektsuse seisukohalt ülioluline. Üks levinud viga on vale tüübi või suurusega pipetiotsa kasutamine. Iga ots on mõeldud konkreetseks rakenduseks ja vale otsa kasutamine võib põhjustada vastuolulisi tulemusi ja reagentide raiskamist.
Selle vea vältimiseks lugege alati tootja juhiseid või konsulteerige valdkonna eksperdiga. Arvestage selliste teguritega nagu otsiku ühilduvus pipetiga, vajalik proovimaht ja läbiviidava katse tüüp. Sobiva pipetiotsa valimisega saate tagada optimaalse jõudluse ja usaldusväärsed tulemused.
2. Vale otsaku kinnitus
Pipeti otsa vale kinnitamine on veel üks viga, mis võib täpsust ja korrektsust kahjustada. Kui ots pole kindlalt kinnitatud, võib see pipeteerimisprotsessi ajal lahti tulla või isegi eralduda, mis põhjustab proovi kadu ja saastumist.
Selle vältimiseks järgige pipetiotsa õigeks kinnitamiseks tootja juhiseid. Veenduge, et ots sobiks pipetiotsikule tihedalt ja kindlalt. Lisaks kontrollige otsikut regulaarselt kulumis- või kahjustuste suhtes ja vajadusel vahetage see välja. Otsa õige kinnitus on usaldusväärsete ja reprodutseeritavate tulemuste saamiseks hädavajalik.
3. Üle- või alapipeteerimine
Täpne pipeteerimine hõlmab soovitud vedeliku mahu hoolikat mõõtmist ja ülekandmist. Kaks levinud viga, mis selle protsessi käigus võivad tekkida, on üle- ja alapipeteerimine. Ülepipeteerimine viitab soovitud mahu ületamisele, alapipeteerimine aga vajalikust kogusest väiksema koguse pipeteerimisele.
Mõlemad vead võivad teie katsetulemustes olulisi vigu põhjustada. Ülepipeteerimine võib põhjustada proovide või reagentide lahjendamist, samas kui alapipeteerimine võib kaasa tuua ebapiisava kontsentratsiooni või reaktsioonisegu.
Üle- või alapipeteerimise vältimiseks harjutage õiget pipeteerimistehnikat. Tutvuge pipeti kalibreerimise ja pipeteerimispiiridega. Määrake vastavalt maht, tagades soovitud mahu täpse pipeteerimise. Kalibreerige pipette regulaarselt, et säilitada täpsus ja korrektsus.
4. Proovimahuti puudutamine
Saastumine on igas laborikeskkonnas suur mure. Üks levinud viga, mida teadlased teevad, on proovimahuti kogemata pipeti otsaga puudutamine. See võib proovi sattuda võõrosakesi või aineid, mis viib ebatäpsete tulemusteni.
Selle vea vältimiseks olge oma liigutuste suhtes tähelepanelik ja hoidke pipeteerimise ajal kätt kindlat. Vältige pipetile liigset survet ega tarbetu jõu rakendamist doseerimisel või aspireerimisel. Lisaks asetage ots vedeliku pinna lähedale, puudutamata anuma seinu. Hea pipeteerimistehnika harjutamisega saate vähendada proovi saastumise ohtu.
5. Valed doseerimistehnikad
Viimane viga, mida tuleks vältida, on valed doseerimistehnikad. Ebaõige doseerimine võib põhjustada vedeliku ebaühtlast või ebaühtlast jaotumist, mis mõjutab teie katsetulemuste kehtivust. Levinud vigade hulka kuuluvad kiire või kontrollimatu doseerimine, tilkumine või kogemata otsa jäetud jääkmahud.
Täpse ja ühtlase doseerimise tagamiseks pöörake protsessi ajal tähelepanu pipeti kiirusele ja nurgale. Hoidke kontrollitud ja ühtlast kiirust, lastes vedelikul sujuvalt voolata. Pärast doseerimist oodake enne pipeti anumast eemaldamist lühikest aega, et järelejäänud vedelik saaks täielikult välja voolata.
Usaldusväärsete ja reprodutseeritavate tulemuste saamiseks on oluline vältida laboris pipetiotsikute kasutamisel levinud vigu. Õige pipetiotsa valimise, selle õige kinnitamise, täpsete pipeteerimistehnikate harjutamise, proovi saastumise vältimise ja õigete doseerimistehnikate kasutamise abil saate oma katsete täpsust ja täpsustust parandada.
Postituse aeg: 06.03.2024